Te täupo’o ma’iri noa mai
Piahia i roto i te Messager de Tahiti, Ve’a nö Tahiti nö te 17 nö tiunu 1881, ‘api 190, e te 24 nö tiunu 1881, ‘api 200.
I reira ra, ‘ou’a mai ra taua ta’ata ra i te pae ‘uputa pere’o’o, e, parau mai ra iäna :
– Eiaha ‘oe e ‘ino’ino mai ia’u, e teie nei ta’ata, i ha’a- pau noa mai nei au i tä’u aho i te tïtaura’a mai ia ‘oe ? E’ere änei ‘oe tei höro’a mai, a tahi a’e nei ‘äva’e, i nä moni e ono faräne i roto i tä’u rima io te hö’ë ta’ata ho’o tao’a.
– E, oia mau, e ta’u hoa iti.
– Teie te moni nä ‘oe, të fa’aho’i atu nei au ia ‘oe na. I terä ra mahana, aita ‘oe i höro’a mai i te tahi ma’a taime iti nö’u nö te ha’amäuruurura’a atu ia ‘oe, e eiaha atu ho’i ïa, nö te anira’a ia ‘oe i tö ‘oe i’oa e tö ‘oe ra fa’aeara’a. Aita ato’a ho’i te ta’ata ho’o tao’a i ‘ite ia ‘oe.
Ua haere mai au, ua tämoemoe ia ‘oe i ‘onei i te mau täpati ato’a, e hi’o i tö ‘oe haerera’a iho i nä ‘onei. Fäna’o roa atu ra, o vau i färerei ia ‘oe.
Ahiri aita vau i färerei ia ‘oe, eita roa atu ïa tö’u mana’o e maita’i noa a’e. Ia ha’amaita’i mai te Atua ia ‘outou, ia ‘oe e tä ‘oe ra mau tamari’i, nö tö ‘oe ra tau- turura’a mai ia’u.
Parau atu ra taua ta’ata maita’i ra :
– Të mäuruuru nei au ia’u, o vau i tauturu atu i te hö’ë ta’ata maita’i mai ia ‘oe. E fa’a’ite päpü noa atu rä vau ia ‘oe ë, aita roa vau i mana’o noa atu i tenä na moni. E ma’a tao’a iti höro’a noa te reira nä’u, o tä’u i ‘öpua e höro’a atu nä o’e.
Aita roa ïa vau i ‘ite i te reira. Eita vau e färi’i noa mai i te moni, maori rä ë, ia roa’a mai ia’u nä roto i te ‘ohipa. Aita roa ho’i tä’u e ma’a ‘ohipa iti e rave noa a’e nä ‘oe, are’a rä tä ‘oe ra, ua hau roa ïa i te höro’ari’i-noa-ra’a mai i taua nä moni ra. E teie tä’u parau ia ‘oe : a rave mau atu ä i tenä na moni
– Eiaha, e hoa ‘ino, teie nei moni, e’ere ‘oe te fatu, e’ere ato’a vau. E ha’amäuruuru mai ra ‘oe ia’u, e ho’o atu ‘oe i teie nei moni i te hö’ë mau mea ri’i nö tö mau tamari’i ri’i, e nä ‘oe e tu’u atu ia rätou ra mai te fa’a’ite atu ë, nä’u i höro’a atu nä rätou.
– E mea mäuruuru te reira ; e mea ‘ino mau ho’i ia’u ia päto’i atu.
– A tirä ra, eiaha täua e paraparau fa’ahou i te reira mau parau. E ha’amäramarama mai ra ‘oe i te hö’ë mea tei puai roa ‘ino tö’u mana’o i te hina’arora’a i te ‘ite, mai te tahi ä mahana ra. E aha tä ‘oe ti’aturira’a i ti’a ai ia ‘oe i te ani i nä faräne e ono i tö ‘oe tau- po’o të ‘ore e roa’a e ono pene.
– O te tao’a ïa e nounou-roa-hia e au. – Nö te aha rä, e hoa ‘ino. E fa’a’ite mai ‘oe ia’u. – E fa’ati’a atu vau ia ‘oe i te parau nö teie täupo’o.
I te hö’ë tau matahiti i ma’iri a’e nei, i te topara’a te tamaiti ‘otahi a te hö’ë ta’ata maita’i nö tö mätou ‘oire iti i roto i te ‘äpo’o e vai i te hiti o töna ra aora’i, mo’e roa atu ra i raro a’e i te pape to’eto’e.
Të rave ra vau i te ‘ohipa i pïha’i i taua vähi ra ; fa’aro’o atu ra vau i te auë, horo atu ra vau, te ‘ahu ä te ‘ahu i ni’a iho ia’u, ‘öu’a atu ra vau i roto i taua ‘äpo’o ra, roa’a mai nei ia’u taua tamaiti ra tei ‘iriti- hia mai e a’u mai roto mai i taua ‘äpo’ora, e, ‘äfa’i ora atu ra vau iäna i roto i te rima o töna ra metua täne.
ENCADRÉ 1
Ua päpa’i-ato’a-hia teie parau i roto i te puta AAMU RAU, i nene’ihia e te “Centre de Formation et de Recherche sur les Langues et Civilisations Océaniennes”, Pape’ete 1989, mai te ‘api 44 ë 50.
ENCADRE 2
Ta’o tämau ‘ä’au
aborder = täpae, tïpae, täpiri
aborder quelqu’un = färerei, ha’afätata
aborder un sujet = fa’ahiti abri = fa’aruru’a, täfare, ‘arufare, puniä abri,
lieu de refuge = ha’apüra’a, ha’apüora abri,
lieu de campement = pühapa, ti’ahapa, fare auta’a, fare ‘auti, fare ‘öpuhi
abri pour une pirogue = färau
abri pour une pirogue double = fare pora
abri pour confectionner du tapa = fare ha’a
